- Teooriaõppe vähemalt 29 akadeemilist tundi
- Õppesõitu vähemalt 28 akadeemilist tundi
- Algastme libedasõidu koolitus
- Esmaõppe algastme käigus läbitakse libedasõidu riskivältimise koolitus;
- Libedasõidu eesmärgiks on oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu pikki- ja külgvahe valimine õpilase poolt, et ta suudaks hinnata kui kiiresti ta on võimeline sõidukit peatama keerulisemates oludes.
- Libedasõidu riskivältimise koolituse õppetöö koosneb kahest teooriatunnist ja ühest sõidutunnist.
- Lõppastme libedasõidu koolitus
- Teooriaõppe vähemalt 4 akadeemilist tundi;
- Õppesõidul vähemalt 2 akadeemilist tundi.
- Pimeda aja koolitus
- Juhi esmaõppe pimeda aja koolituse õppematerjal koosneb ühest teooriatunnist ja ühest sõidutunnist;
- Pimeda aja koolituse testiküsimused – Logi sisse
- Esmaabi koolitus
- Kahe päevane koolitus ca 16 akadeemilist tundi
B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI
ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA (ELEKTROONILINE ÕPPEVORM)
Onu Renno autokool
Õppekavarühma nimetus: Transporditeenused
Õppeasutus: Elektest OÜ, registrikood 12057212, ettevõtte aadress Tartu linn Võru tn 167 – 165, 50115..
Õppekava kinnitamise kuupäev: 01.10.2023
Elektrooniline õppekeskkond: Teooria.ee õppekeskkond (väljatöötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid). Keskkond sisaldab: üle 1200 teooriaküsimuse(võimalik lahendada mh. teemade kaupa, oma vigadel põhinedes jm.), videoloengud vastavalt õppekavajärgsetele teemadele, lisamaterjal- märgid, valdkonda tutvustavad ja silmaringi avardavad lisamaterjalid, „3d“ ringristmikud, õppekaardid. Lisaks vahe – ja lõpukontrollide võimalus. Suhtlusvõimalus kooliga ja teised õppekeskkonnalt seadusega nõutud lahendused.
Õppeklass: Seadusega kooskõlas õppeklass mis sisaldab muu hulgas: Magnettahvel või kirjutustahvel ja teised visualiseerimisvõimalused – monitorid/arvutid/suur TV ekraan, audio- ja videovahendid.
Õppeväljak: Kõvakattega nõuetele vastav õppeväljak. Väljak vastavuses „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele„ § 4 kehtestatud määruses sätestatule.
Õppesõiduk: Õppesõiduk vastavuses „Liiklusseaduse” § 100 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele.
Koolitaja: Mootorsõidukijuhi õpetaja vastab mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt „Liiklusseaduse” §118 toodule.
Juhi esmaõppe algastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides | Õppesõit sõidutundides | |
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas vähemalt | 22 (73%) | |
Auditoorse töö maht | 6 | |
Õppesõidu maht | 30 |
Juhi esmaõppe lõppastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides | Õppesõit sõidutundides | |
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas | 2 (50%) | |
Kontakttundide maht | 2 | |
Õppesõidu maht | 2 |
Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“
Kursuse läbiviimiseks vajalike sertifikaatide/litsentside olemasolu: tegevusluba
Juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:
1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Esmaõppe korras valmistatakse ette B-kategooria mootorsõiduki juhti.
Esmaõppe koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:
- on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane;
- 2. omab kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit B-kategooria auto juhtimist lubava märkega.
ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS
Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.
Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu ühe õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit. Korraga on teooria- ja sõiduõpet lubatud läbi viia kestusega kuni 90 minutit. Iga 90-minutilise ajavahemiku kohta peab õpetaja ja õpilase jaoks olema katkematu puhkepaus vähemalt 15 minutit, mille jooksul õppetegevust ei toimu.
Teooriaõpe ja sõiduõpe hõlmavad järgmisi teooriaõppe ja sõidutundide teemasid vähemalt alltoodud mahus. Mootorsõidukijuhi esmaõppe koolituse B-kategooria õppekava struktuur ja maht akadeemilistes tundides:
Teooriaõpe | Sõiduõpe | |||
Moodul | Õppetunde | Sõidutunde | ||
1. | Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest | Juhi tööasend ja turvavarustus | ||
Iseseisvaks õppimiseks juhendamine | Sõiduki käsitsemine | |||
Liiklus kui süsteem | ||||
Ohutu liiklemise põhimõtted | ||||
Teiste liiklejatega arvestamine | ||||
Sõiduki turvalisus | ||||
Inimene sõidukijuhina | ||||
2. | Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites | Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel | ||
Sõidujärjekord sõites | Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides | |||
Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis | ||||
Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine | ||||
Käitumine liiklusõnnetuse korral | ||||
3. | Möödasõit, möödumine ja ümberpõige | Möödasõit, möödumine ja ümberpõige | ||
Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil | Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal | |||
Keskkonda säästev sõiduki kasutamine | Keskkonda säästev sõiduki juhtimine | |||
Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes | ||||
Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine | 2 | Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine | 1 | |
Pimeda ajal sõiduki juhtimine | 1 | Pimeda ajal sõiduki juhtimine | 1 | |
Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund | 1 | |||
Minimaalne õppetundide arv | 28 | Kokku esmaõppe algastmes | 30 |
Lõppastme koolitus | |||
Teooriaõpe õppetundides | Sõiduõpe sõidutundides | ||
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. | 3 | Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. | 1 |
Libedasõidu riskivältimise praktikum | 1 | Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine | 1 |
Kokku lõppastme koolituses | 4 | Kokku lõppastme koolituses | 2 |
Liiklusteooriaõpe toimub moodulipõhiselt:
Moodul 1
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, esimene arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase teise moodulisse lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.
Auditoorsete tundide temaatika: Juhi enesehinnang, impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine, psühholoogilise tagasiside saamine, enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise vältimine.
Moodul 2
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, teine arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase kolmandasse moodulisse lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.
Auditoorsete tundide temaatika: Joove ja väsimus. Kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning sellest tulenevad ohud. Juhi valmisolek sõiduks. Valikute tegemine ja alternatiivid. Kaassõitjate suhtumine ja käitumine. Oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks tagasisideks.
Moodul 3
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, kolmas arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase eksamile lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.
Auditoorsete tundide temaatika: Sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine. Keeruliste olude ja situatsioonide vältimine vähese kogemuse juures. Alternatiivsed variandid auto juhtimisele ning soovitused aja ja teekonna valikul. Ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise vältimine. Kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest hoidumine. Kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes.
Pimeda ajal sõiduki juhtimine – veebipõhine õpe, praktikum, materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Pimeda ajal sõiduki juhtimise teooriaõpet võib alustada pärast 1. mooduli teooriaõppe läbimist.
Veebipõhise teooriaõppe läbimist kinnitab elektroonilises õppekeskkonnas Teooria.ee positiivsele tulemusele sooritatud veebieksam.
Sõiduõppe kohustuslik kogumaht on 30 akadeemilist tundi. Vajadusel määratakse sõidutundide kogumaht sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Juhendaja kaasamine on lubatud. Juhendajaks võib olla vaid isik, kes vastab liiklusseaduse § 109 vastavatele tingimustele, ja kellel on kehtiv juhendaja tunnistus.
Juhi koolitaja võib sõltuvalt õppekorraldusest, õpetamise metoodikast ja tingimustest muuta teemade käsitlemise järjestust ja teemasid lisada.
Koolitusel õpitu kinnistamiseks ja materjali kordamiseks võib õpilasele ette näha iseseisva töö. Õpilane teeb iseseisva töö õpetaja soovitustest lähtudes ja neile tuginedes. Iseseisva töö tulemusi kontrollib õpetaja.
Sõiduõpe lõpeb riiklikule sõidueksamile sarnaneva sõidutunni sooritamisega positiivsele tulemusele. Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund viiakse läbi arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut. Eksam loetakse sooritatuks, kui sõiduki iseseisval juhtimisel õpilase oskused vastavad mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele. Eksamil määratakse eksamimarsruut õpetaja poolt.
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Teooriaõpe: teadmiste kontroll autokooli klassiruumis või veebikeskkonnas.
Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll (koos sõiduõpetajaga).
Juhi esmaõppe algastme B-kategooria läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris.
Õppekava koostaja:
Renno Rehtla
Elektest OÜ- juhatuse liige
e-post: Renno.Rehtla@elektest.ee
telefon: +372 53453303
1. ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS
1.1. Teooriaõpe
Teooriaõpe 1.2. | Iseseisvaks õppimiseks juhendamine |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: on valmis vastutama oma õppimise eest;on koostanud individuaalse õppeplaani; teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.3. | Liiklus kui süsteem |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerijamärguannete tähendusi;mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.4. | Ohutu liiklemise põhimõtted |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.5. | Teiste liiklejatega arvestamine |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.6. | Sõiduki turvalisus |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.7 | Inimene sõidukijuhina |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid; teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist; teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 1.8 | Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab kuidas juhi enesehinnang mõjutab juhtimist; teab kuidas impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine mõjutab juhtimist; teab kuidas psühholoogilise tagasiside saamine mõjutab juhtimist; teab enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise vältimine mõjutab juhtimist. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.1. | Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, kuidas sõitu ohutult alustada;teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.2. | Sõidujärjekord sõites |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.3. | Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.4. | Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.5. | Käitumine liiklusõnnetuse korral |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 2.6 | Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab kuidas joove ja väsimus mõjutavad juhtimist; teab kuidas kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning sellest tulenevad ohud mõjutavad juhtimist; teab kuidas juhi valmisolek sõiduks mõjutab juhtimist; teab kuidas valikute tegemine ja alternatiivid mõjutab juhtimist. teab kuidas kaassõitjate suhtumine ja käitumine mõjutavad juhtimist.teab kuidas oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks tagasisideks mõjutavad juhtimist. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 3.1. | Möödasõit, möödumine ja ümberpõige |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 3.2. | Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms). |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 3.3. | Keskkonda säästev auto kasutamine |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;teab kuidas jälgida kütusekulu;on motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma;mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
Teooriaõpe 3.4. | Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
T 3.5. | Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine (Aine kuulub Teooria.ee õppekeskkonna algastme libedasõidu koolitusse) |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest |
Teooriaõpe 3.6 | Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab kuidas sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine mõjutavad juhtimist; teab kuidas keeruliste olude ja situatsioonide vältimine vähese kogemuse juures mõjutavad juhtimist; teab alternatiivsest variantidest auto juhtimisele ning soovitusi aja ja teekonna valikul; teab kuidas ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise vältimine mõjutab juhtimist. teab kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest hoidumisest juhtimisel.teab kuidas kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes mõjutavad juhtimist. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
1.2 Sõiduõpe
Sõiduõpe 1 | Juhi tööasend ja turvavarustus |
Õppe sisu | Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, kasutades mh sõiduki käsiraamatut;oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 2 | Sõiduki käsitsemine |
Õppe sisu | Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitsemisoskuste kujunemiseks. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada; on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 3 | Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel |
Õppe sisu | Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;oskab peatuda ja parkida teel; teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 4 | Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides |
Õppe sisu | Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi;teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 5 | Möödasõit, möödumine ja ümberpõige |
Õppe sisu | Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste kujunemiseks. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi kaudu;oskab käituda möödasõidetava rollis;oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 6 | Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal |
Õppe sisu | Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 7 | Keskkonda säästev sõiduki juhtimine |
Õppe sisu | Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt; mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaidarvestavalt;omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
Sõiduõpe 8 | Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine |
Õppe sisu | Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab sooritada äkkpidurduse;mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks või lõpule viimiseks. |
2. JUHI ESMAÕPPE PIMEDA AJA KOOLITUS
2.1 Teooriaõpe
PT | Pimeda ajal sõiduki juhtimine |
Aine läbimise eeltingimused | Läbitud teooriaõppe 1. mooduli õppeained. |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
2.2 Sõiduõpe
PS | Pimeda ajal sõiduki juhtimine |
Õppe sisu | Luua eeldused pimeda ajal sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste kujunemiseks ja pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohtude mõistmiseks. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
3. LÕPPASTME KOOLITUS
3.1 Teooriaõpe
LT 2 | Libedasõidu riskivältimise praktikum |
Aine läbimise eeltingimused | Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba. |
Õppe sisu | Vastavate teemaloengute läbimine, sh: VideoloengudDokumendidSlaididTestid |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega. |
Kohustuslik kirjandus | Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest. |
3.2 Sõiduõpe
LS 1 | Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine |
Aine läbimise eeltingimused | Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba. |
Õppe sisu | Luua eeldused keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvenemiseks ja realistlikku arusaamise kujunemiseks isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks. |
LS 2 | Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine |
Aine läbimise eeltingimused | Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba. |
Õppe sisu | Luua eeldused oma võimete, oskuste ja toimetuleku võimaluste hindamiseks äkkolukorras käitumiseks. Lisaks luua eeldused juhtida sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. |
Õpiväljundid | Pärast koolitust õpilane: omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;oskab äkkpidurdamist; oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. |
Iseseisva töö sisu | Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on ette nähtud lõppastme sõiduõppe eesmärkide saavutamiseks. |
Tegevusluba 3.07.2019 nr 1.1-3/19/136
KANTSLERI KÄSKKIRI
3.07.2019 nr 1.1 3/19/136
Tegevusloa andmine mootorsõidukijuhtide koolitamiseks
Liiklusseaduse § 113 lõike 1 alusel:
- Tuginedes Maanteeameti 12. juuni 2019. a eelhaldusaktile, annan tegevusloa Elektest OÜ-le (registrikood 12057212) mootorsõidukijuhi õppe läbiviimiseks B-kategoorias.
- Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse
Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Reimand
asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika)
kantsleri ülesannetes